Jüri Käo: valitsus lõhub kindlustunnet

Eesti majandus kasvas tänavu esimeses kvartalis 1,2 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kahanes 2015. aasta I kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,3% ja kasvas võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 1,8%.

Juba mitmeid aastaid pole majanduskasvu osas märkimisväärseid positiivseid arenguid toimunud. Suurettevõtja Jüri Käo hinnangul on selle põhjuseks ettevõtjate ebakindlus. „Ettevõtjate kindlustunne tuleviku suhtes on nõrk. Meie põhiliste ekspordipartnerite turgude seisukord on ka mitte just kindlustunnet sisendav. Need signaalid, mis tulevad meie valitsuselt, need ka ei anna kindlustunnet juurde. Sellest tuleneb olukord, kus ei tehta investeeringuid. Kõik on ootel, vaadatakse, mis juhtumas on,“ rääkis Käo ja lisas, et see pole ainult meie valitsuse probleem, vaid mõjutab ka Ukraina sõda ja muu väline olukord teistel turgudel.

Käo sõnul teevad ettevõtjaid praegu vähe investeerimisotsuseid ning entusiasmi on vähe. Kuid kui ei investeerita, siis ei tule ka majanduskasvu. "Eks valitsuse asi peaks olema vaadata seda, et meie Eesti sisene konkurentsivõime oleks maksimaalselt hea. Aktsiisitõusud ja muud tõusud sellele midagi juurde ei anna. Võib arutleda pigem selle üle, kui palju need maha võtavad, kas number on suur või mitte. Need vähendavad meie konkurentsivõimet kindlasti,“ rääkis Käo.

Käo sõnul võiks üheks majanduse elavdamise ja investeeringute allikaks olla läbi mõeldud laenu võtmine. „Ega laenuvõtmist ei tasu küll peljata või karta. Küsimus on selles, milleks seda teha. Kui on mingid taristu-projektid, mil on mingi selge tasuvuse asi, siis seda tasub teha. Ja energia ja kokkuhoid on ka kindlasti üks asi, mis on hea tasuvusega,“ märkis Käo. Kuid lisas samas, et kui Tallinna-Tartu maanteed pole aastatega suudetud korda teha, siis……

Käo möönis, et Eestis on see laenu arutelu veidi kraavi läinud omadega. „Laen on üks arengu finantseerimise instrument, kui ettevõte ei võtaks laenu, siis mismoodi ta areneks? Kuid nii nagu ettevõttel, peab ka riigil olema seal tasuvusarvestus taga, jooksvate kulude katteks laenu võtta ei tohiks. Kuid arengu jaoks - miks mitte“ rääkis Käo.

Ta lausus, et täna on väga keeruline öelda, mida valitsus arvab laenust või mis on nende tahe või soov. „Valitsus on oma sammudega näidanud väga hüpliku ja ebasihipärasena ning seda, mida nad tahavad või ei taha, seda pole võimalik öelda. Valitsused ju tulevad ja lähevad, eks peab hakkama saama igasuguses olukorras. Ettevõtjad ootavad valitsuselt kindla visiooniga tegelemist,“ lausus Käo.